Miks on tänapäeval raske leida inimest, kellel on normi piires nii üldkolesterool kui ka HDL ehk “hea” ja LDL ehk “halb” kolesterool?
Tegemist on süstemaatilise rikkega. Sellel on nii mitu põhjust, et isegi näiliselt tervetel ja normaalkaalus inimestel on see parameeter tihti paigast ära. Vaata, kas mõni neist põhjustest võib olla ka sinu kõrge kolesterooli taga!
Mis on kolesterool ja miks keha seda vajab?
Kolesteroolist räägitakse sageli kui millestki halvast, millest peaksime iga hinna eest vabanema. Tegelikult on kolesterool meie organismile hädavajalik aine.
Keha vajab kolesterooli rakumembraanide ehitamiseks, hormoonide tootmiseks ning D-vitamiini ja sapphapete sünteesimiseks. Suurema osa vajalikust kolesteroolist toodab meie maks ise, ülejäänu saame toidust.
Kolesterooli transpordivad veres erinevad lipoproteiinid:
- LDL ehk „halb“ kolesterool transpordib kolesterooli kudedesse. Kõrgenenud LDL-tase suurendab ateroskleroosi ja südame-veresoonkonnahaiguste riski.
- HDL ehk „hea“ kolesterool aitab transportida liigset kolesterooli kudedest tagasi maksa.
- Triglütseriidid on veres ringlevad rasvad, mille kõrgenenud tase võib samuti viidata ainevahetusprobleemidele.
Seega ei tasu vaadata ainult üldkolesterooli numbrit. Oluline on mõista kogu lipiidiprofiili ja selle taga olevaid põhjuseid.
Seitse põhjust, miks kolesterool võib tõusta
1. Inimene saab liiga palju kolesterooli toidust. Seda põhjust aga tihti ülehinnatakse. Arvatakse, et nüüd peab ära jätma kõik munad ja punase liha ning siis kolesterool läheb normi. Tegelikkuses ei pruugi! Mõõduka liha, muna ja krevettide söömisega (isegi kui sööd neid iga päev) võib su keha ilusti hakkama saada. On veel teisi tegureid, mis kolesterooli taset palju rohkem mõjutavad!
2. Liigne fruktoos. See on palju levinum põhjus, kui esialgu arvata võib. Selle punkti alla satuvad tihti nii veganid kui ka näiliselt täiesti terved inimesed. Kuidas nii? Tihti saavad need grupid toidust liiga palju fruktoosi ehk puuviljasuhkrut. Puuviljad on meile vajalikud, selles pole kahtlust! Küll aga annab nende üleküllus kehale liigse fruktoosi, mis liigub maksa ja on sellele toksiline. Maks aga sünteesib fruktoosist triglütseriide, mis omakorda tõstavad kolesterooli taset. Seega on mõõdukus väga oluline ka tervislike toitude puhul.
3. Insuliiniresistentsus ja lihtsüsivesikute üleküllus. Nüüd jõuame ühe olulisema ainevahetusega seotud teguri juurde. Siin töötab sarnane mehhanism, mis ülevalpool fruktoosiga. Insuliiniresistentsuse korral ei reageeri rakud insuliinile enam nii tõhusalt kui peaks ja liigne glükoos läheb otse maksa. Maks võtab suhkru alati hea meelega vastu ja toodab sellest uusi triglütseriide. Lõpptulemus on sama – tõusev halb kolesterool.
4. Vähe kiudaineid ja häid rasvu. Kiudained aitavad vähendada kolesterooli imendumist soolestikus ning soodustavad sapphapete väljutamist organismist. Selle tulemusena peab maks kasutama rohkem kolesterooli uute sapphapete tootmiseks, mis võib aidata vähendada LDL-kolesterooli taset.
Head rasvad, nagu oomega-3-rasvhapped, avokaado- ja oliiviõli ning pähklid, toetavad tervislikku lipiidide tasakaalu ja vähendavad põletikku.
5. Kehv sapipõie töö. Kui sapipõis korralikult ei tööta, võib kolesterool organismis kuhjuma hakata. Maks toodab sappi, mis aitab kaasa rasvade seedimisele ning mille kaudu väljutatakse osa organismi kolesteroolist. Sapphapped jõuavad soolestikku, kus osa neist seotakse kiudainetega ja väljutatakse kehast. Seetõttu on kiudainerikas toitumine väga oluline kolesterooli ainevahetuse seisukohalt.
6. Geneetika ja epigeneetika ehk eluviis. Kuigi geneetika võib kõrge kolesterooli näitajas teatud rolli (nt perekondlik hüperkolesteroleemia) mängida, mõjutavad eluviis ja keskkonnategurid oluliselt selliste geenide avaldumist. Nii et ära löö kohe käega mõeldes: „Minu vanematel on kõrge kolesterool, järelikult on see ka minu saatus", vaid vaata, mis ülaltoodud punktiga võiksid tööd teha.
7. Kõrge stressitase. Kortisool ehk stressihormoon sünteesitakse organismis kolesteroolist. Kroonilise stressi korral võib kortisooli tootmise vajadus suureneda ning seetõttu vajab keha selleks piisavalt lähteainet.
Kui soovid lugeda, kuidas saad toitumise abil oma keha stressiga toimetulekut toetada ja kortisoolitaset mõjutada, siis loe ka minu postitust kortisooli vähendamise kohta.
Nagu näed, on kolesterooli teema üsna keeruline ja selle taset mõjutavad mitmed erinevad tegurid. See ei ole kaugeltki seotud ainult sellega, kui palju muna või võid sööd.
Kõrge kolesterool ka tervel ja normaalkaalus inimesel
Üks levinud eksiarvamus on see, et kõrge kolesterool on ainult ülekaaluliste inimeste probleem.
Tegelikult võib kõrgenenud LDL-kolesterool esineda ka inimesel, kes on normaalkaalus, liigub regulaarselt ja toitub enda arvates tervislikult. Kehakaal ei näita otseselt, milline on meie ainevahetuse seisund või vere lipiidiprofiil. Aga võtmesõnaks on siin "enda arvates". Nii et kui sul on kõrge kolesterool, siis midagi sinu toitumises või elustiilis vajab muutmist.
Olen oma klientidel aidanud kolesteroolitaset edukalt langetada ka siis, kui varasemad katsed pole tulemusi toonud. Kui soovid ka enda kolesteroolinäitajate parandamisega tegeleda, vaatame personaalses toitumisnõustamises koos üle sinu toitumis- ja elustiiliharjumused ning leiame sinu olukorrale sobivad lahendused. Loe lähemalt personaalse toitumisnõustamise ja klientide tagasiside kohta.