2004. a olen 15-aastane ja tegelen professionaalselt võistlustantsuga. Koormus on nii suur, et kehal on 0 g liigset rasva.
Toitun kaootiliselt ja söön palju rämpsu. Ei hooli oma kehast, sest "olen ju noor ja terve" ja arvan, et niimoodi jääb igaveseks.
Kooli lõpuklassiks jätan sportlase karjääri ja võtan kohe ~15 kg juurde. Katsetan läbi kõikvõimalikud "imedieedid", näljutamise ja muud enese hävitamise meetodid, et kaalust alla võtta, aga miski ei toimi.
Kaal käib nagu kiik edasi-tagasi 15 kg, jõudes mingi hetk tippu 90 kg juurde. Väldin peegelpilti, ei salli oma keha, kannan ainult kottis riideid, mis peidavad mind maksimaalselt ära.
Ülikooli esimeseks aastaks olen saanud endale sügava toitumishäire, mis jääb minuga aastateks. Kes ei tea, mis see on, siis lühidalt: näljutad end (või jälgid mõnda piiravat dieeti), seejärel sööd 2-3 korda üle oma võimete, siis kahetsed ning lubad, et mitte kunagi enam ei söö, ja lähed uuesti dieedile/paastud/nälgid. Nõiaring hakkab otsast pihta.
PS. Vaadake, kui küürus ma pildi peal olen. Alateadlikult üritan ennast "väiksemaks" teha.
2011. a alustan tööd piloodina. Hakkan päriselt oma tervise pärast muretsema ja esimest korda elus valin keha piinamise asemel tervise taastamise teekonna. Paari aastaga saan oma keha tagasi inimlikku vormi. Toitumishäire on veel alles, aga väiksema amplituudiga. Sellele järgneb mitu aastat taastumist ja toibumist. Käsikäes toitumisspetsialistiga läbin mitu programmi ning teen koostööd psühholoogiga.
2020. a olen saanud sõbraks oma kehaga. Toit ei ole enam vaenlane, vaid on abiline hea tervise hoidmiseks. Luban endale kõike, mida hing soovib, jäädes samasse füüsilisse vormi.
2022. a jään rasedaks ja võtan kaalust juurde 11 kg. See on minu jaoks super tulemus. Kogu raseduse vältel söön normaalselt piiranguteta, sealjuures nautides ka magustoite peaaegu iga päev!
See pilt on tehtud nädal aega peale sünnitust. Veel paar päeva hiljem olen tagasi oma normaalkaalus. ️ Küll aga on rasvaprotsent natuke kõrgem, sest trenni tegin raseduse ajal väga piiratult.
Siinsel perioodil on mul väga vähe und. Olen sügavalt kurnatud ja stressitase on pidevalt kõrge. Ainus, mis hoiab mind elus ja tegusana, on regulaarne normaalne söömine ja liikumine. See toetab keha ja aitab üle elada seda meeletute isudega perioodi.
2024. a kevadel annan toitumisnõustaja õppe raames abivajajatele konsultatsioone. Loodan siiralt, et minu toitumisalase kogemuse, õpingute ja nõustamistöö abil saab üha rohkem naisi parandada oma tervist ja elukvaliteeti.
Minu läbitud kehakaalu ja enesetundega võitlemise teekonda ei soovi ma mitte kellelegi ja kui ma saan aidata kasvõi paari inimest hoida end eemal sellisest keha ja vaimu kurnamisest, siis minu eesmärk on saavutatud!
