Muinasjutt ühest printsessist, kes võttis kaalus juurde “tervisliku” toitumise peal

Kas tervislik toitumine võib põhjustada kaalutõusu?

Otsustas ükskord printsess hakata tervislikult toituma. Hommikusöögiks tegi endale putru puuviljadega. Tööl jõi kohvi laktoosivaba piimaga. Kohvi kõrvale midagi ei söönud - magustoidud on ju ebatervislikud. See-eest võttis tunnikese pärast gluteeni- ja suhkruvabad küpsised ja veel tund hiljem pähkleid rosinatega. Nälg oli juba suur, aga peab kannatama lõunani, kui kõik teised ka söövad.

Lõpuks lõunasöök! Kartulit lisandiks ei võtnud, seal on ju tärklis. Pritsess sõi kanafileed rohelise salatiga,aga kõht jäi ikka tühjaks. Õnneks oli ta tööle kaasa võtnud puuvilju ja täistera näkileibu, millega millega end õhtuni näljast välja aitas. Õhtusöögiks kodus oli kala aurutatud brokoliga. Ja keefriklaas enne magamaminekut.

Printsess väga ei nautinud sellist menüüd, kõht oli pidevalt tühi. Küll aga kannatas kõik ära ilusa keha nimel! Läks esimene nädal, siis teine - kaal seisis paigal. Nu miiiiiks?!

Printsess ei teadnud, et pähklid, näkileivad ja küpsised andsid talle kokku  tuhat liigset kilokalorit. Hommikune puder puuviljadega pani suhkrukiiged  hommikust alates kõikuma, mis tekitas isusid terveks päevaks. Ja IGA toidupala, mis ta suhu pistis, stimuleeris insuliini tootmist. Iga tükk! Puder - insuliini tootmine. Piim kohvist - veel kord. Pähkel - jälle.

Mis printsessi tervislikus toitumises tegelikult valesti läks?

Meie keha jaoks on täiesti piisav, kui see toodab insuliini 2-6 korda päevas, aga printsessi keha tegi seda 15-20 korda päevas. Kui insuliini tootmine on liigne (süües liiga palju või liiga tihti), siis keha rakud - ennast kaitstes - ei lase enam insuliini koos suhkruga sisse Ja niimoodi tekib insuliiniresistentsus.  Kui jätkata sellist toitumist päevast päeva ja nii aastaid,  võib see viia 2. tüüpi diabeedini. Ja siin ongi muinasjutu kurb lõpp.

Mis on siis päriselt tervislik toitumine?

Tervislik toitumine ei tähenda ainult õigete toiduainete valimist. Sama oluline on söömise rütm ja järjepidevus. Ka kõige kvaliteetsematest toiduainetest koosnev menüü ei pruugi keha vajadusi toetada, kui söögikorrad jäävad vahele, toidukogused on liiga väikesed või suured või söömise vahelised pausid venivad liiga pikaks. Sellisel juhul võib tekkida pidev näljatunne, energiapuudus ja tugevam isu kiire energiaallika järele.

Keha vajab lisaks mitmekesisele toiduvalikule ka piisavalt energiat ja regulaarset toiduga varustamist. Enamiku inimeste jaoks tähendab see kindlat söömise rütmi, kus päeva jooksul on piisavalt toitvaid põhitoidukordi ning vajadusel ka vahepalasid. Samuti tasub tähelepanu pöörata unele, stressitasemele ja liikumisele, sest need mõjutavad samuti söögiisu, energiataset ja üldist enesetunnet.

Umbes pooled minu klientidest jõuavad minuni sügava veendumusega, et nad toituvad juba piisavalt hästi. Keha räägib aga sageli teist keelt: üle- või alakaal, energiat napib, insuliiniresistentsus või kimbutavad tugevad isud.

Kui hakkame koos toitumisharjumusi ja igapäevast rütmi muutma, kuulen sageli üllatust: „Ma poleks uskunud, et nii peab sööma!“

Kui tunned ka sina, et vajad oma toitumise korrastamisel tuge või soovid teada, mida sinu keha tegelikult vajab, saad tutvuda minu teenustega. Võime alustada ka tasuta tutvumiskõnega, mis ei kohusta sind millekski. Saad rahulikult oma küsimused läbi arutada, minuga tuttavaks saada ja seejärel ise otsustada, kas soovid koostööd jätkata.