„Kas see toit on tervislik?“ on üks sagedasemaid küsimusi, mida toitumise kohta kuulen. Tahaksime ju teada, mida võib süüa ja mida peaks pigem vältima. Paraku ei ole toitumine nii mustvalge. Üks ja sama toit võib ühele inimesele suurepäraselt sobida, teisele aga ebamugavust põhjustada.
Miks ei ole olemas kõigile sobivaid toite?
Võtame näiteks hommikuse klaasi sooja vee sidruniga. Seda soovitatakse sageli hea päeva algusena. Ühele inimesele sobib see hästi, kuid tundliku mao või refluksi korral võib sidrunivesi hoopis kõrvetisi ja ebamugavust tekitada.
Meie kehad ja terviseseisundid on erinevad. See, mis ühele sobib, ei pruugi teisele sobida. Seepärast ei ole olemas ühte ideaalset menüüd, mis oleks kõigile võrdselt tervislik.
Millised toidud on tegelikult tervislikud? Banaani näide
Banaan on paljude jaoks tervisliku vahepala sümbol. Lihtne kaasa võtta, maitseb hästi ja sisaldab kasulikke toitaineid. Aga kas banaan on alati hea valik? See sõltub sellest, kuidas ja millal sa seda sööd.
Kui sööd banaani pärast korralikku toidukorda magustoiduks või lisad selle tasakaalustatud hommikusöögile, on see igati hea valik. Banaan sisaldab vitamiine, mineraalaineid ja kiudaineid. Rohekas banaan sisaldab ka resistentset tärklist, mis on kasulik soolestiku mikrobiootale.
Teine olukord on see, kui kaks banaani moodustavadki kogu sinu hommikusöögi. Saad küll süsivesikuid ja energiat, kuid jääd ilma piisavast valgu- ja rasvaallikast, mis aitaksid toidukorda tasakaalustada ja kõhtu kauem täis hoida. Võib juhtuda, et juba tunni pärast on kõht tühi ja tekib soov midagi veel süüa.
Banaan ise pole muutunud. Muutunud on olukord, milles sa seda sööd.
Sama põhimõte kehtib ka teiste toitude puhul. Arvestada tuleb koguse, toidukorra koostise, ajastuse ja eelkõige sinu enda vajadustega.
Kuidas aru saada, kas sinu toitumine sobib sinu kehale?
Kõigepealt tuleb õppida oma keha kuulama. Sageli oleme väikese väsimuse, pidevate isude või seedeprobleemidega nii harjunud, et peame neid tavaliseks elu osaks ega oska enam märgata, mida meie keha meile öelda püüab.
Siin on abiks ka intuitiivne toitumine. See aitab õppida märkama nälja- ja täiskõhutunnet, mõistma oma isusid ning eristama füüsilist nälga emotsionaalsest söömisest. See ei tähenda, et peaksid sööma kõike, mida parasjagu soovid, vaid et õpid looma oma kehaga teadlikumat ja usaldavamat suhet. Loe lähemalt, mis on intuitiivne toitumine ja kuidas seda praktiseerida.
Aga milliste märkide järgi saad hinnata, kas sinu praegune toitumine toetab sind?
- Sinu kehakaal on stabiilne. Kaal püsib sinu jaoks loomulikus ja sobivas vahemikus ning sa ei pea pidevalt söömist piirama või kaalutõusuga võitlema.
- Sul on energiat ja magad hästi. Jaksad oma igapäevaseid tegemisi teha, ei tunne pidevat väsimust ning uinud üldiselt hästi.
- Sind ei kimbuta pidevad toiduisud. Sa ei mõtle lakkamatult järgmisele söögikorrale ega tunne kontrollimatut vajadust magusa või mõne kindla toidu järele. Kui isud tekivad, oskad nende põhjuseid märgata ega tunne, et need juhivad sinu söömist.
- Sinu seedimine toimib hästi. Sind ei vaeva pidev puhitus, kõhulahtisus ega kõhukinnisus. Kõht käib regulaarselt läbi ja uriin on enamasti helekollane, mis võib viidata piisavale vedelikutarbimisele.
- Sinu juuksed, küüned ja nahk on heas seisukorras. Juuksed ja küüned kasvavad ning nahk on terve. Ka need võivad anda märku sellest, kas saad toidust piisavalt vajalikke toitaineid.
Kui tunned, et mida rohkem toitumise kohta loed, seda segasemaks kõik muutub, siis ära jää oma küsimustega üksi. Toitumisnõustaja saab aidata sul mõista, mida sinu keha vajab, ning leida lähenemise, mis sobib sinu elu, harjumuste ja eesmärkidega.
Mina usun, et toitumine peab sobituma sinu ellu, mitte sina lõputult erinevate toitumisreeglitega kohanema. Sellise lähenemise järgi töötan ka oma klientidega. Kui sa mind veel päris ei usu, siis loe ise, mida minu kliendid meie koostööst räägivad.